Vaadates Habersti majandustegevuse näitajaid on need seitsme aasta jooksul pidevalt paranenud. Kasvanud on käive ning ka teised näitajad, mis on juhtkonna õigete otsuste ja strateegia õigsuse kinnituseks.
Tänu mitmete suurprojektide õnnestumisele võib väita, et 1996.aasta lõpuks oli Haberst saavutanud kindla koha turul. Aasta lõpuks oli Haberstis kuus töötajat ning käive 6,4 miljonit krooni.

1997.aastat iseloomustab kiire kasv, võeti vastu strateegiline otsus laieneda Tallinnast välja. Augustis avati harukontor Tartus, kus alustati ühe töötajaga ja praegusel hetkel jätkatakse kahega - müügijuht ja süsteemiinsener. Ka Tallinna kontor kasvas ning aasta lõpuks oli tööl 12 inimest ning käive oli kasvanud 10,8 miljoni kroonini. Raamatupidamisliku arvestuse ja müügitöö efektiivsemaks muutmiseks võeti kasutusele raamatupidamisprogramm Hansa Classic.

1998.aastal avati teine harukontor Jõhvis kuhu võeti tööle süsteemiinsener. Sügisest hakkas tööle uus Microsoft Small Business Serveril põhinev infosüsteem, mis tagab kiire firmasisese infoliikumise ning võimaldab otseühenduse harukontoritega. Aasta lõpuks oli tööl 15 inimest ning käibeks 17 miljonit krooni.

Ka 1999.aastat võib pidada firmale edukaks. Haberst alustas tegevust ka andmeside valdkonnas, pakkudes klientidele sidealaseid (nii telefoni- kui ka andmeside) terviklahendusi. Aasta suurimaks projektiks (ca. 2 milj.) oli riigihankekonkursil võidetud EPMÜ (Eesti Põllumajandusülikool) kogu sidesüsteemi kaasajastamine, mis tagab enam kui 400-le abonendile kaasaegsetele sidevõimalustele juurdepääsu. Firma näitas ennast suurprojekti peatöövõtjana, kes suutis tööle panna ühtse tervikuna nii enda poolt hallatavad Siemensi vahendusjaamad kui ka mitmete alltöövõtjate poolt teostatu. Aasta lõpuks oli tööl 20 inimest ja käibeks 20 miljonit krooni. Alates 1999.a. on Habersti majandustulemused auditeeritud AS PricewaterhouseCoopers audiitorite poolt.